Lubjakivist kipsi niiske suitsugaaside väävlitustamine on muutunud Hiina energiatööstuse kõige olulisemaks väävlitustamise protsessiks, millel on stabiilne töö ja kõrge väävlitustamise efektiivsus. Väävlitustamise süsteemide tegevuskulud on elektrijaamadele ja teistele elektriettevõtetele alati muret tekitanud. Kirjanduses tuuakse välja, et investeeringute amortisatsioon, väävlitustajate toormekulud ja tegevuslikud elektrikulud moodustavad enam kui 90% tegevuskuludest, kusjuures tegevuselektrikulud moodustavad üle 60% väävlitustamise tegevuskuludest. Kirjanduses uuriti erineva väävlisisaldusega kivisöe SO2 eemaldamise maksumust ja toodi välja, et elektrihinna sisse tuleks lisada mõistlik suitsugaaside väävlitustamise kulu. 2008. aastal andsid Riiklik Arengu- ja Reformikomisjon ning Riigi Keskkonnakaitse Amet välja "Söel töötavate elektrijaamade väävlitustamise rajatiste elektrihinna ja töökorralduse eeskirjad" (prooviversioon), milles juhiti tähelepanu sellele, et pärast väävlitustamise rajatiste paigaldamist. uutel (laiendatud) plokkidel suurendatakse võrgu elektritarbimist 1. võrra kilovatt-tunni kohta kehtiva võrguelektri hinna A 5- sendi väävlitustamise juurdehindluspoliitika alusel.
Võttes näiteks kaks 300 MW plokki soojuselektrijaamas, arvutage jaama väävlitustamise tegevuskulud ja kogutulu ning analüüsige selle majanduskulusid.
1. Väävli eemaldamise tegevuskulud
Väävlitustamise C tegevuskulu sisaldab seadmete amortisatsioonikulu, töömaterjali kulu, elektritarbimise kulu, tööjõukulu, hoolduskulu, kanalisatsioonikulu ja muid kulusid.
1. Seadmete amortisatsioonikulu
FGD süsteemi investeering moodustab 5% kuni 15% elektrijaama koguinvesteeringust ja investeering selle jaama FGD süsteemi on 1 700 miljonit, mis moodustab 11% elektrijaama koguinvesteeringust. tehas 7%. Projekteerimisnõuete kohaselt on põhivara kasutusiga 30 aastat. Seadmete aastane amortisatsioonikulu C1 arvutatakse valemiga (1) C1=W/n, kus W on investeering FGD süsteemi; N on põhivara kasutusiga.
1.2 Kasutusmaterjali tarbimine
Väävliärastussüsteemide puhul viitab töömaterjali kulu C2 peamiselt lubjakivi ja vee maksumusele. Tehase lubjakivikulu 2014. aastal oli 57 339 09 t, Ca/S suhe on 1 11. Lubjakivi ühikuhind on 85 jüaani/tonn; Veekulu on 3 × 105 tonni ja vee ühikuhind on 1 6 jüaani/t. Oskab arvutada töömaterjalide maksumust.
1.3 Elektritarbimise kasutustasu
Elektritarbimise töökulu C3 sisaldab peamiselt FGD takistuse ületava võimendiventilaatori, läga tsirkulatsioonipumba, oksüdatsiooniventilaatori ning muude pumpade ja ventilaatorite elektritarbimise kulu. Tehase väävlitustamise voolutarve oli 2014. aastal 6 28 × 107 kW · h, mis moodustab 1 48%, ja elektrienergia võrgus oli 0 377 jüaani/W · h. Väävliärastussüsteemi elektritarbimise töökulu saab arvutada.
1.4 Tööjõukulud
Tööjõukulu C4 viitab väävlitustamise seadme käitava personali aastasele palgakulule. Tehase väävlitustamise süsteem on varustatud 20 operatiivpersonali, 4 administraatori, 4 hoolduspersonali ja 2 puhastuspersonaliga, kokku 30 inimest. Võttes aluseks keskmise aastapalga 100 000 jüaani inimese kohta, on aastane palgakulu 3 miljonit jüaani.
1.5 Hooldustasu
Hooldustasu C5 viitab keemilise ja mehaanilise puhastuse kulule väävlitustamise tehase töötamise ajal tekkinud väävlitustorni ummistumise korral. 2014. aastal ummistus väävlitussüsteemi renoveerimise ja ebaõige käitamise tõttu kahel korral väävlitustorni otsik ja kahel korral torni korpus. Iga puhastuskulu oli 1,5 miljonit jüaani, kokku 6 miljonit jüaani.
1.6 Saasteainete heitetasud
Heitmistasu C6 viitab väljalasketasule, mida tehas maksab valitsusele SO2 ärajuhtimise ja väävlitustamise reovee ärajuhtimise eest. 2014. aastal maksis tehas kanalisatsioonitasusid kokku 3,1 miljonit jüaani.
Kolmanda osapoole keskkonnareostuse käsitlemine viitab uuele mudelile, mille kohaselt elektritootmisettevõtted usaldavad keskkonnateenindusettevõtetele reostustõrje. Ülaltoodud analüüsist on näha, et riikliku elektrihinna subsideerimise poliitika eeldusel võivad sellised meetmed nagu väävlitussüsteemi elektritarbimise vähendamine ja juhtimistaseme parandamine veelgi vähendada väävlitustamissüsteemi tegevuskulusid ja seega võivad kasumlikkust saavutada. Soojuselektrijaamade jaoks on väävlitustamise süsteem iseseisev ja keeruline süsteem ning selle normaalne töö mõjutab peamist elektritootmisprojekti vähe. Seetõttu ei omista soojuselektrijaamades väävlitustamise süsteemi tööd piisavalt tähtsaks; Samal ajal projekteerivad, siluvad ja renoveerivad soojuselektrijaamade väävlitustamise seadmeid üldiselt tugevama professionaalsusega keskkonnatehnika ettevõtted. See annab võimaluse kolmanda osapoole juhtimise arendamiseks.
Kolmanda osapoole juhtimismudelil on traditsiooniliste saastekontrolli mudelitega võrreldes olulisi eeliseid. Keskkonnatehnika ettevõtted on omandanud arenenumad saasteainete eemaldamise tehnoloogiad ja neil on suurem professionaalsus, mis võib vähendada saasteainete eemaldamise kulusid; Keskkonnainseneri ettevõtted võivad teostada korraga mitut väävlitustamise projekti, soodustades väävlitustamise tehnoloogia arendamist professionaalsemas suunas, mis soodustab tehnoloogilist innovatsiooni ja keskkonnakaitseosakondade järelevalvet; Samal ajal soodustab see Hiina keskkonnakaitsetööstuse arengut.
Siiski on probleeme ka kolmandate osapoolte valitsemise rakendamisega meie riigis. Kolmandate osapoolte valitsemist käsitlevad seadused ja määrused ei ole veel täiuslikud; Kolmandate osapoolte valitsemise rakendamine Hiinas seisab silmitsi takistustega vastutuse üleandmise, maksustamise, rahastamise, majandusriskide ja tehnoloogiliste tõkete osas; Kuigi väävlitustamise süsteem on elektritootmise põhiprojektist sõltumatu, tuleb see kasutusele võtta koos elektritootmise põhiprojektiga. Väävlitustamissüsteemi halb töö võib põhjustada ummistusi ja ohustada kogu elektrijaama tööd, mis takistab ka kolmandate isikute juhtimist.
